Tänapäeva autod sisaldavad palju eri ülesandeid täitvaid arvuteid. Nende põhiülesandeks on masina erinevate komponentide töö monitoorimine ja/või tõhustamine, tagades seeläbi komponentide töö suurema efektiivsuse ning andes aegsasti märku tekkinud või potentsiaalselt tekkivate vigade kohta. See aga muudab lihtsamaks nii autoomaniku kui -mehaaniku elu. Katseeksitusmeetodil probleemide tuvastamine on uuemate autode puhul jäänud minevikku ning enam pole tarvidust vigaste komponentide leidmiseks kõiki potentsiaalseid veatekitajaid läbi kontrollida.
Millised arvutid autodes on?
Autodesse ehitatud arvutite hulka kuuluvad laias laastus erinevad sensorid, protsessorid ja konsoolid. Sensorid tegelevad komponentide töö monitoorimisega ning annavad vajalikku informatsiooni protsessoritele, mis teavet töötlevad ning seeläbi vastavate komponentide tööd tõhustavad või juhivad. Erinevad konsoolid annavad info omakorda edasi autojuhile ning võimaldavad vajalikke asju reguleerida või aktiveerida. Näiteks on arvuti juhitav kliimaautomaatika seade, kus konsooli abiga on võimalik reguleerida auto sisetemperatuuri. Ülejäänud töö teevad ära sensorid, mis temperatuuri tunnetavad ja protsessorid, mis kliimaseadet vajalikul määral tööle panevad.
Arvutite täpne arv ning keerukus sõltub paljuski auto margist ja lisavarustuse hulgast. Enamikel tänapäeva autodest on protsessorid, mis tegelevad mootori ja automaatkäigukasti juhtimisega, digitaalse pardakompuutri tööga, muusikasüsteemi tööga, ohutussüsteemiga, ABS piduritega, tulede automaatikaga, püsikiiruse hoidjaga jne.
„Check Engine“ tuluke ning muud veateated
Üldiselt arvutite teemalt veakoodideni tulles võib tuua näiteks mootori tööd juhtiva protsessori. Nimelt saab protsessor mootoris olevatelt anduritelt infot selle kohta, milline on mootoris hapniku tase, õhusurve, mootori- ning õhutemperatuur; lisaks detonatsiooniandurist tulevad andmed, gaasipedaali asend jne. Sensoritelt tuleva teabe puhul saab protsessor mootori tööd juhtida ja analüüsida, muutes vastavalt vajadusele mootori komponentide tööd (sissepritse kogus, plahvatuste ajastamine, pöörded jne). See kõik suurendab mootori töö efektiivsust. Tavapäratust mootori käitumisest antakse autojuhile teada „Check Engine“ tulukese läbi sõiduki armatuuril.
Sellise tulukese põlema süttimisel tulebki viivitamatult pöörduda asjatundliku remonditöökoja poole, kellel on võimekus teha diagnostikat ehk lugeda tulukese põlemasüttimise taga olevat veakoodi. Diagnostikamasinad leiavad veakoodi hõlpsasti üles ning annavad sellega kaasaskäiva lühikese veateate. Diagnostika koodid saab jagada 4 peamisse kategooriasse: jõuülekanne (powertrain, P.), kere (body, B.), šassii (chassis, C.) ja võrguühendused (network communications, U.).
Sagedasemad veateated
Tihedamalt esinevad veateated käivad nt hapnikuanduri ehk lambda, mootoritõrgete, kütusepaagi õhutuse, EGRi ehk heitgaaside süsteemi ja katalüüsmuunduri kohta. Diiselmootoriga autode puhul on tihti esinevaks veateateks DPF filtri ehk diislikütuse tahkete osakeste filtri tõrked.
Veateadete nägemine ei anna tihti ammendavat ülevaadet auto tervisest ja teatud veateadete põhjal võivad asjatundjad ennetavalt tuvastada kaasnevaid probleeme või prognoosida lähitulevikku. Seepärast tasub veakoodide lugemiseks ja edasiste tööde planeerimiseks alati pöörduda professionaalide poole.
