soodneautoremont.ee

Kui mootori ülesanne on autot edasi vedada, siis veermiku töö on piltlikult öeldes tagada teel veeredes mootori jõu ära kasutamine. Veermik ning selle detailid puutuvad kõige otsesemalt kokku sõiduteega ning sellele avaldavad mõju augud, teekate, ilmastik, valitud sõidukiirus ja sõidustiil. Sellest tulenevalt on veermiku kulumine paratamatu ja suur osa auto kuluosi või muidu sagedamini vahetamist vajavaid detaile on just veermiku osad. 

Veeremine ning seisma jäämine

Selleks, et auto efektiivselt töötaks, peab veermik tagama minimaalse takistusega veeremise teel. Seejuures peab ta säilitama ka võimalikult suure sõidumugavuse ja loomulikult olema võimeline veeremist efektiivselt ning ohutult peatama.

Siinkohal tulevad mängu pidurid. Et veeremine ning seisma jäämine üksteist segama ei hakkaks, on tarvis veermikudetailide ja pidurite seisukorda tihedasti kontrollida ning paratamatult vajavad veermiku- ja pidurisüsteemi osad üsna sageli ka remonti või vahetust. Et need teineteisest sedavõrd sõltuvad, tasub kontroll ja vajadusel ka remont ette võtta veermikul ja pidurisüsteemil korraga.

Veermiku hooldus

Nagu öeldud, tagab veermiku korrasolek kõige otsesemalt sõidumugavuse ning ohutuse. Oma tööülesannetest ja eripärast tulenevalt on autode kõige nõrgemateks osadeks veermiku osad nagu kuulühendused, õõthoova puksid, amortisaatorid ja hoovad, mis vajavad tihti vahetust.

Veermiku peaks kindasti üle vaatama iga 10 000-15 000 kilomeetri läbimise tagant või korra aastas, juhul kui auto tekitab sõitmisel kõrvalist müra või auto juhitavus on halvenenud. Samuti juhtudel, kui auto kipub kalduma ühele või teisele küljele või kui on tekkinud rooliloks. 

Kuna edukas veeremine tagab auto parima töö (kütusekulu, teiste osade kulumine jne), tasub veermiku osade vahetusse suhtuda tõsiselt ning tegutseda pigem ennetavalt.

Asjatundjad soovitavad veermikuosasid vahetada sümmeetriliselt, ehk siis nt vasakpoolse vahetust vajava detaili vahetamisel tuleks välja vahetada ka parempoolne isegi juhul, kui see diagnostika põhjal veel karjuvalt vahetust ei vaja.

Probleemsed pidurid

Pidureid on sõidukilt tavapäraselt kahte liiki – põhipidurisüsteem ehk pedaaliga juhitavad sõitmisel kasutatavad pidurid ja seisupidur ehk käsipidur, mis takistab auto tahtmatut veeremist parkides või kallakul seistes. Pidurdamine on iga autosõidu lahutamatu osa ja head autojuhid on üldjuhul oma pidurite omapäraga harjunud – osatakse arvestada, millal ning kui kõvasti pidurit vajutama peab ning kui pikka distantsi on vaja seisma jäämiseks.

Seetõttu on probleemid autojuhtidele kiiremini ja lihtsamini tuvastatavad kui mõne muu osa puhul. Pidureid tuleb kohe kontrollida, kui auto kaldub pidurdamisel sirgjoonelisest liikumisest kõrvale või tavapärane pidurdusteekond on pikenenud.

Halvenenud seisukorrast annab tihti märku vilisev või krigisev, kahisev heli pidurdamisel, piduripedaali raskendatud liikumine (jääb põhja, liigub raskelt, vibreerib). Pidurivedelik võib süsteemist või paagist lekkida või pidurivedeliku paak liiga kiiresti tühjeneda.

Seisupiduri korrasolekut saab kontrollida kallakul seisupidurit rakendades. Selliste sümptomite esinemisel on suur tõenäosus, et vahetamist vajavad pidurikettad või -klotsid, pidurivedelik või kehvemal juhub nõuab remonti pidurisüsteem üldisemalt.null