AUTOREMONT

Pidurite ja veermiku remont – mida sellest teada?

Posted on

Kui mootori ülesanne on autot edasi vedada, siis veermiku töö on piltlikult öeldes tagada teel veeredes mootori jõu ära kasutamine. Veermik ning selle detailid puutuvad kõige otsesemalt kokku sõiduteega ning sellele avaldavad mõju augud, teekate, ilmastik, valitud sõidukiirus ja sõidustiil. Sellest tulenevalt on veermiku kulumine paratamatu ja suur osa auto kuluosi või muidu sagedamini vahetamist vajavaid detaile on just veermiku osad. 

Veeremine ning seisma jäämine

Selleks, et auto efektiivselt töötaks, peab veermik tagama minimaalse takistusega veeremise teel. Seejuures peab ta säilitama ka võimalikult suure sõidumugavuse ja loomulikult olema võimeline veeremist efektiivselt ning ohutult peatama.

Siinkohal tulevad mängu pidurid. Et veeremine ning seisma jäämine üksteist segama ei hakkaks, on tarvis veermikudetailide ja pidurite seisukorda tihedasti kontrollida ning paratamatult vajavad veermiku- ja pidurisüsteemi osad üsna sageli ka remonti või vahetust. Et need teineteisest sedavõrd sõltuvad, tasub kontroll ja vajadusel ka remont ette võtta veermikul ja pidurisüsteemil korraga.

Veermiku hooldus

Nagu öeldud, tagab veermiku korrasolek kõige otsesemalt sõidumugavuse ning ohutuse. Oma tööülesannetest ja eripärast tulenevalt on autode kõige nõrgemateks osadeks veermiku osad nagu kuulühendused, õõthoova puksid, amortisaatorid ja hoovad, mis vajavad tihti vahetust.

Veermiku peaks kindasti üle vaatama iga 10 000-15 000 kilomeetri läbimise tagant või korra aastas, juhul kui auto tekitab sõitmisel kõrvalist müra või auto juhitavus on halvenenud. Samuti juhtudel, kui auto kipub kalduma ühele või teisele küljele või kui on tekkinud rooliloks. 

Kuna edukas veeremine tagab auto parima töö (kütusekulu, teiste osade kulumine jne), tasub veermiku osade vahetusse suhtuda tõsiselt ning tegutseda pigem ennetavalt.

Asjatundjad soovitavad veermikuosasid vahetada sümmeetriliselt, ehk siis nt vasakpoolse vahetust vajava detaili vahetamisel tuleks välja vahetada ka parempoolne isegi juhul, kui see diagnostika põhjal veel karjuvalt vahetust ei vaja.

Probleemsed pidurid

Pidureid on sõidukilt tavapäraselt kahte liiki – põhipidurisüsteem ehk pedaaliga juhitavad sõitmisel kasutatavad pidurid ja seisupidur ehk käsipidur, mis takistab auto tahtmatut veeremist parkides või kallakul seistes. Pidurdamine on iga autosõidu lahutamatu osa ja head autojuhid on üldjuhul oma pidurite omapäraga harjunud – osatakse arvestada, millal ning kui kõvasti pidurit vajutama peab ning kui pikka distantsi on vaja seisma jäämiseks.

Seetõttu on probleemid autojuhtidele kiiremini ja lihtsamini tuvastatavad kui mõne muu osa puhul. Pidureid tuleb kohe kontrollida, kui auto kaldub pidurdamisel sirgjoonelisest liikumisest kõrvale või tavapärane pidurdusteekond on pikenenud.

Halvenenud seisukorrast annab tihti märku vilisev või krigisev, kahisev heli pidurdamisel, piduripedaali raskendatud liikumine (jääb põhja, liigub raskelt, vibreerib). Pidurivedelik võib süsteemist või paagist lekkida või pidurivedeliku paak liiga kiiresti tühjeneda.

Seisupiduri korrasolekut saab kontrollida kallakul seisupidurit rakendades. Selliste sümptomite esinemisel on suur tõenäosus, et vahetamist vajavad pidurikettad või -klotsid, pidurivedelik või kehvemal juhub nõuab remonti pidurisüsteem üldisemalt.null

BRONEERI AEG

AUTOREMONT

Talvejärgne autokontroll

Posted on

Talv on autodele suur katsumus. Eesti kliimale iseloomulikud külm, suur temperatuurikõikumine, niiskus, soolatud teed tekitavad kõik kokku olukorra, kus auto kulub viie kasutusaastaga ligi sama palju kui näiteks Kesk-Euroopas kümnega. See aga nõuab omanikelt suuremat tähelepanu nii auto turvalisuse kui eluea suurendamiseks. Kuna masinate jaoks on eriti kurnav just talveperiood, tasub nii uute kui ka vanemate autode puhul kevade saabudes viia alati läbi talvejärgne kontroll.

Mida auto suveks kordaseadmisel jälgida tuleks? Suvehooaeg algab enamike autokasutajate jaoks rehvide vahetusega. Talveunest naasvad suverehvid tuleks põhjalikult üle vaadata. Lisaks kohustuslikule rehvimustri sügavusele tuleks vältida ka mõrasid ja pragusid rehvides. Mustri sügavuse mõõtmisel tasuks arvestada sellega, et suve alguses kohustuslikule sügavusele napilt vastav muster ilmselt hooaja lõpuni vastu ei pea. Seetõttu on targem soetada uued suverehvid juba kevade hakul, et vältida üleliigset rehvivahetust ning minimaliseerida ohtu.

Koos rehvivahetusega ongi õige hetk teostada ka üldine kevadhooldus ning -kontroll. Mööda ei tasu vaadata mootoriõli, klaasipesu- ja jahutusvedeliku seisust. Eriti tähtis oleks möödunud talve silmas pidades kontrollida ka pidurivedelikku, kuna sellel on kombeks talvel tekkivat niiskust endasse koguda ning vedelik muutub seeläbi vesiseks, vähendades pidurite töövõimet ning suurendades ohtu pidurivedeliku keema minekuks. Kui aga eelistad aastaringselt sõita lamellrehvidega, tuleb ilmade soojenedes kindlasti silma peal hoida rehvirõhul.

Muidugi on kevad ka suurpuhastuste aeg. Autod kooruvad porise lume alt välja ning on õige hetk need teede soolamise perioodi lõppedes põhjalikult puhtaks pesta. Ei tohiks unustada ka auto põhja, kust peale talve võib leida korrosiooni või muid kahjustusi. Puhas esiklaas võib nähtavaks muuta mõrad või täkked, millega samuti kindlasti tegeleda tuleks. Et esiklaas ka suvel puhas püsiks, tuleb üle vaadata kojamehed.

Sõiduauto aku eluiga on üldjuhul 5-7 aastat. Muutuv temperatuur võib seda aga lühendada. Aku on autode juures üks väheseid asju, millele talv tegelikult lausa rohkem meele järgi on. Nimelt kulutab kõrgem temperatuur akut oluliselt rohkem kui külm. Et kõigil pole vahendeid aku töökorra kontrollimiseks, tuleks seda lasta teha professionaalidel. Suvele mõnusamalt vastu sõitmiseks ei ole paha mõte kontrollida ka konditsioneeri – sedagi saavad hoolduses teha asjatundjad.Kevadise kontrolli puhul on alati mõistlik pöörduda asjatundjate poole ning teostada ülevaatus ja hooldus usaldusväärses töökojas. Sellega aitab Sind soodne autoremont. Uuri lähemalt ja broneeri aeg http://www.viruauto.ee.

AUTOREMONT

Veermiku kontroll

Posted on

Regulaarne veermiku kontroll ja veermiku remont on Eesti maanteid arvestades autole isegi veelgi olulisem, kui regulaarne õlivahetus. Töökorras veermik on oluline kuna määrab sõiduki ohutustaseme. Kuidas võiks autojuht aru saada, kas tuleks veermiku eelnevalt kontrollida ja vajadusel remontida? Võimalikke põhjuseid võib olla mitmeid. Näiteks võib auto sõidu ajal kiskuda paremale või vasakule, isegi kui rehvirõhk on normis. Sõites läbi aukude võib kuulda esi- või tagasillast kolinat. Pidurdades võib sõiduks kiskuda auto paremale või vasakule. Pidurdades võib rool või pedaal tekitada vibratsiooni. Auto on tasasel maapinnal ühele poole viltu. Kui tunned, et Sinu sõidukil on mõni neist vigadest, tuleks auto remonti kontrollimiseks tuua. Selleks, et vältida ohtlikke olukordi liikluses on perioodiline veermiku kontroll tugevalt soovitatav. Põhilisteks kuluosadeks on õõtshoovad, šarniirid, puksid, rooliotsad, pooltelje otsad, laagrid ja amordid. Too auto ülevaatamiseks töökotta.

BRONEERI AEG